Millised näitused käivad praegu Tallinna muuseumides? Lisaks väärt püsinäitustele avardavad silmaringi ka perioodiliselt vahetuvad ajutised näitused, mis tutvustavad Eesti ja maailma ajalugu, kultuuri, kunsti ja teadust.
KUMU kunstimuuseumis avatakse esmakordselt näitus lastele. Tu ja Minakaru aitab avastada, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning ennast ja teisi paremini mõista.
Septembri algusest saab Fotografiska Tallinnas tutvuda mitmekülgse ja põneva näitusega KOSMOS. Visuaalne rännak, milles on eksponeeritud nii fotograafia, kui ka multimeedia ja installatsioonid. Näitusel on mõeldud ka lastele, kelle jaoks on kokku pandud eraldi tegevusleht.
Eesti maalikunsti ja ruumikunsti üks olulisemaid autoreid avab oma loomingu mitmekihilisust valguse ja värvi tundlikus mängus. Näitus toob esile nii Kurismaa geomeetrilised vormid kui ka tema poeetilise ruumitaju, kus modernistlik kord põimub intiimse atmosfääriga. Vaatajad saavad kogeda kunstniku ainulaadset ruumi- ja värvikäsitlust, mis avardab taju argisest nähtamatuseni.
Näitus on avatud 26. septembrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.
Kumu esimene spetsiaalselt lastele loodud näitus viib külastajad muinasjutulisse maailma, kus kohtuvad kunst ja mäng. Fantaasiaküllased installatsioonid ja värviküllased tegelased ärgitavad loovust ning pakuvad võimalusi avastada kunsti läbi mängu ja oma loo jutustamise. Näitus innustab lapsi ise seiklustesse sukelduma ja loob ainulaadse kogemuse kogu perele.
Näitus on avatud 17. oktoobrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2027.
Näitus toob kokku Eesti ja Saksa kunstnike loomingu alates Lucas Cranachist kuni Gerhard Richteri ja Arvo Pärdini. Teosed avavad dialooge eri ajastute ja stiilide vahel, tuues esile kunsti rolli kultuurisidemete loomes. Väljapanek pakub rikkalikke visuaalseid ja helilisi kogemusi, mis seovad klassikalise ja kaasaegse kunsti ühtseks tervikuks.
Näitus on avatud 24. oktoobrist 2025 kuni 12. aprillini 2026.
Näitus viib külastaja 17. sajandi lillemaalide õitsvasse maailma, kus kunstnikud avasid looduse ilu ja peidetud tähendusi. Hollandi ja Flandria meistrite loomingus kohtuvad elegantsed lillekompositsioonid, teaduslik täpsus ja sümboolika, mis peegeldab inimese sidet loodusega. Eksponeeritud on haruldased teosed, mis näitavad, kuidas kunst ja botaanika üksteist täiendasid.
Omaette vaatamisväärsuseks on Belgia tuntud moekunstniku Walter Van Beirendoncki loodud näituse kujundus, mis pakub julget ja kaasaegset vaadet 17. sajandile.
Näitus on avatud 30. augustist 2025 kuni 25. jaanuarini 2026.
Näitus tutvustab Leedu kunstikogujat Mykolas Žilinskast ja tema ligi 1600 kunstiteosest koosnevat erakogu, mis ulatub vanadest meistritest kuni 20. sajandi avangardini. Külastaja näeb maalide, graafika ja skulptuuride valikut, mis peegeldavad Žilinskase soovi säilitada ja toetada Leedu kultuurilist identiteeti pagenduse ajal. Peamiste teemadena kerkivad esile kodu ja võõrandumine, kunsti roll rahvuses ning kunstilist pärandit hoidvad institutsioonid.
Näitus on avatud 08. novembrist 2025 kuni 08. märtsini 2026.
Näitus avab Toledo katedraali rikkaliku varakambri, kus eksponeeritakse haruldasi tekstiile, liturgilisi esemeid ja maale 11.–17. sajandist. Rõhutatakse sillaolu sakraalse kunsti, usulise identiteedi ja ajaloo vahel – el-Greco tööde kõrval paistavad silma ka José de Ribera ning keskaja esteetika. Lisaks kasutatakse 3D rekonstruktsioone, mis juhatavad külastaja vaimse ruumi ja arhitektuuri sügavustesse.
Näitus on avatud 22. novembrist 2025 kuni 29. märtsini 2026.
Näitus kutsub peatuma: vaatame, kuidas tänases kiirustavas maailmas esineb vastuargument aeglusele. Teosed hõlmavad installatsioone, tekstiile, makrameed ja eri meediume, mille kaudu kunstnikud käsitlevad ajataju, ootus- ja ootamise kogemust, keskkonna- ja ühiskondlikku vastutust, käsitöö ning aeglased tehnoloogiad. Näituse keskmes on teadlik aeglustumine kui poliitika ja praktika.
Näitus on avatud 19. septembrist 2025 kuni 15. veebruarini 2026.
Näitus jälgib kunsti- ja õpetustöö sidet: eksponeeritud on maalid, videod ja eksperimentaalsed valgus- ja värvinäited alates 1970. aastatest kuni tänapäevani. Keskset rolli mängib mõiste värviruum, kus valgus, lambid ja materjalid põimuvad emotsiooni ja struktuuriga. Runge isikukesksele õpetamisviisile on pühendatud eraldi ala, kus eksperimentaalsed harjutused on taastatud värviliste paberitega. Näitus kutsub liituma ruumiga, kus valgus ei ole ainult efekt, vaid loominguline kaasautor.
Näitus on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.
Näitusel on eksponeeritud rootsi fotograafi rohkem kui kolmeaastane dokumentaaltöö sünnitustest ja sündidest. Fotod kujutavad intiimseid, emotsionaalseid ja kordumatuid hetki, mil sünnitaja siseneb universaalsesse seisundisse: mil keha ja teadvus nihkuvad piirilisele alale. Kaasnevad autoritekstid toovad esile tema mälestusi, küsimused ja refleksioonid, juhatades vaataja läbi elu ja vanemluse alguse etappide.
Näitus on avatud 10. oktoobrist 2025 kuni 15. veebruarini 2026.
Näitus Maarjamäe lossis mõtestab kultuuripärandit ja selle pärandamist: mida varasemad põlvkonnad on otsustanud ehitada või lammutada, kuidas eristada olulist juhuslikust või varjatud pärandist. Eksponeeritakse teemasid, mis puudutavad ajalooliste jälgede väärtustamist ja Eesti muinsuskaitse sajandat aastapäeva. Näitus sobib tervele perele, pakkudes tegevusi ja avastamist igas vanuses külastajale.
Näitus on avatud 03. oktoobrist 2025 kuni 30. augustini 2026.
Näitus kutsub kõiki vanusegruppe avastama Muumimaailma rahu ja turvakeskkonda Kiek in de Köki tornis – rohelised haljasalad, õitsvad puud ja armastatud muumitegelased maalivad maailmavaadet, kus kiired tormid ja ähvardav sabatäht põimuvad rahu ja kohalolu kujutlusega. Torn kui kaitseehitis ja Muumimaja sümboliseerivad koos vastandlikku rahu – ühiskonnast eemal ja samal ajal maailmavaate peegeldus.
Näitusega tähistatakse ühtlasi 80 aasta möödumist esimese muumiloo sünnist ja 50 aasta möödumist esimese eestikeelse muumiraamatu ilmumisest.
Näitus on avatud 05. septembrist 2025 kuni 30. septembrini 2026.
Eesti Tuletõrjemuuseumi ja Päästeameti näitus viib külastaja bastionikäikudesse, et tutvustada Eesti elanikkonnakaitse sajandipikkust arengulugu 1930. aastatest kuni tänapäevani. Eksponeeritakse fotosid, trükiseid, esemeid ning audiovisuaalseid materjale, mille kaudu uuritakse varjumise, kriisiks valmisoleku ja evakuatsiooni nõudeid. Näitus lõpeb käesoleval aastal spetsiaalselt näituse jaoks valminud intervjuufilmiga, milles peategelane meenutab 1944. aasta märtsipommitamist Tallinnas 10-aastase lapse mälestuste kaudu.
Näitus on avatud 13. maist 2025 kuni 31. maini 2026.
Kalamaja muuseumis avatud näitus jutustab ühe perekonna loo piirkonna ja ajaloo kaudu: esile tulevad kodu, identiteet, mälestused, ränne ja taastumine. Külastaja näeb fotosid, dokumente, pereobjekte ja narratiive, mis põimuvad kogukonna ja isikliku tasandiga. Lugu kosutab lootust – kuidas varemetest leida vundament, millele elu uuesti üles ehitada.
Näitus on avatud 25. septembrist 2025 kuni 6. septembrini 2026.
Näitus Tallinna Rahvaste Muuseumis äratab ellu 1920. aastate Tallinna kogukondade lood läbi tosina tegelase pilgu. Külastaja näeb fotosid, dokumente ja visuaalseid kujundusi, mis toovad välja kontraste: uued kodud, elektritranspordist lendamiseni, mobiliseeritus ja lootused. Kujunduses ammutatakse inspiratsiooni Geomeetriast, rõhutades tollase Tallinna vormikeelt ja poliitilisi muutusi.
Näitus on avatud 22. maist 2025 kuni 31. detsembrini 2026.
Hansa Liit oli peamiselt saksakeelsete kaubalinnade ühendus, mille kaubakontorid katsid kogu põhjapoolset Euroopat. Samal ajal oli see ka ettevõtlike kaupmeeste omavaheline ärialane võrgustik.
Näituse keskmes ongi kaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkuse ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele. Näha saab esemeid, mis peegeldavad keskaegset rikkust, seni eksponeerimata arheoloogilisi leide ning mõningaid unikaalseid esemeid Hamburgist ja Riiast.
Näituse toimumispaik on märgiline – Suurgildi hoone oli Hansa Liidu ajastul Tallinna jõukaimate kaupmeeste esindushoone ning pärl põhjamaiste ärihoonete seas.
Näitus on avatud 28. maist 2025 kuni 10. jaanuarini 2027.
Näitus avab Kopli linnaosa unikaalset atmosfääri ja ajalugu ning ühendab kunstilised väljapanekud ja ajaloolised fotod, et kujutada Kopli elu ja selle eripära. Näitusel on esindatud nii tuntud kui ka vähemtuntud kunstnike teosed, mis pakuvad sügavat ja poeetilist pilguheitu Kopli igapäevaellu. Kalamaja muuseum võitis 2024. aasta maikuus Euroopa muuseumide aastaauhinna Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest.
Näitus on avatud 26. aprillist 2024 kuni 30. aprillini 2026.
Näitus avab arhitektide loomingulise külje: vaadeldakse töid, mis liiguvad väljapoole tavapärast projekteerimist — maalid, linnavaated, portreed, abstraktsioonid, fotograafia ja luule moodustavad dialoogi arhitektuuri ja kunsti vahel. Eksponeeritute seas Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Valve Pormeister, Vilen Künnapu jt, mis toob esile arhitekti kui loomeinimese.
Näitus on avatud 24. oktoobrist 2025 kuni 1. veebruarini 2026.
Näitus esitleb Bronneri arhitektuurijoonistusi, mis kujutavad paralleelmaailmu: kohtuvad unistamine, rändamine ning kodutunne. Bronner defineerib ingliskeelse mõiste droame (“dream + roam + home”) kui loome ruumi, kus argiteadvus taandub. Teosed töötlevad visuaalse narratiivi kaudu inimese sisemaailma ning arhitektuuri vahelisi kese¬sidemeid. Joonistuspraktika peegeldab nii fantaasialoome kui ka teaduslikku tähelepanu arhitektuurile.
Näitus on avatud 24. oktoobrist kuni 28. novembrini 2025.
2024. aasta suvel avatud Tiigriorg on Tallinna Loomaaia uusim ala. Tiigriorus on asunud elama Amuuri tiigrid ja neile tulevad seltsiks mitmed teised Kaug-Ida loomaliigid: amuuri leopard, punahunt, õnnekurg, must-toonekurg, habekakk ja händkakk. Lisaks kolib sinna ka Alpi ümiseja. Kõik liigid asuvad elama oma loodusliku elupaiga sarnases keskkonnas, mis aitab Kaug-Ida loodusest ettekujutust saada.
Iga uus ala Tallinna Loomaaias toob elevust. Vastavatud vihmametsa ala tutvustab Kagu-Aasia unikaalset ja liigirohket looduskeskkonda. Vihmametsas kohtab nii öise eluviisiga linde ja loomi, kui ka veelembeid kiskjaid.
Kui plaanid külastada mitut muuseumi, samas nautida mugavat linnakülastust ning raha ja aega kokku hoida, osta Tallinn Card. Kaardi saad osta 24, 48 või 72 tunniks ja külastada sellega ligi 50 Tallinna parimat muuseumi ja vaatamisväärsust. Lisaks annab kaart Tallinna ühistranspordis tasuta sõiduõiguse ning soodustusi ekskursioonidel, meelelahutuskohtades, söögikohtades ja poodides.
Soovitame osta Tallinn Cardi mobiiliäpi kaudu – nii saad lisaks personaliseeritud külastussoovitusi ning äpi mugava kaardifunktsiooni abil leiad hõlpsalt tee kõikide huvipakkuvate vaatamisväärsusteni.
Lisavihje: kui kasutad Tallinn Cardi, saad Tallinna Teletorni, Loomaaeda ja Eesti Vabaõhumuuseumi eelisjärjekorras.
NOBA on rahvusvaheline veebiplatvorm, kuhu on koondatud Tallinna ja teiste lähipiirkondade linnade kaasaegse kunsti näitused. Saidil on interaktiivne kaart, kust leiad ka lühemat aega avatud näitused suuremates ja väiksemates galeriides. Kalendri sisu valmib koostöös näituseasutustega, kes sisestavad ise infot, samuti hoiab NOBA tiim ise silma peal, et kõik olulisemad väljapanekud veebis olemas oleksid.