Uued ja käimasolevad näitused Tallinna muuseumides

2026. aastal möödub 20 aastat Kumu kunstimuuseumi avamisest. Selle puhul on muuseum pannud kokku juubeliaasta eriprogrammi, mille raames leiavad Kumus aset põnevad erisündmused, sealhulgas teemaekskursioonid, mälumängusari ja hoovipidu.

Tallinna linnaelumuuseum läbis möödunud aastal värskenduskuuri ning taasavas uksed 2025. aasta novembris kahe uue püsinäitusega Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite ning Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas. Mõlemad näitused värskelt renoveeritud linnaelumuuseumis pakuvad põnevat sissevaadet Tallinna linna ja selle ühiskonna kujunemislukku.

Kumu kunstimuuseum – Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul

2026. aastal möödub 20 aastat Kumu kunstimuuseumi avamisest. Kumu sünnipäeva-aasta avanäitus keskendub sümboolselt täna aktuaalsele küsimusele kunstist ja tehisarust. Rahvusvahelisel näitusel on eksponeeritud mitmete rahvusvaheliste kunstnike teosed, mis vaatlevad inimkogemuse arengut ühiskonnas ja kultuuris uute tehnoloogiate pealetugi valguses.

Näitusel osalevad kunstnikud Andreas Albrectsen, Maria Arnal, Tilman Hornig, Olga Jürgenson, Marge Monko, Bernard Picart, Darja Popolitova, Jon Rafman, Sten Saarits, Jens Settergren, Jan Zuiderveld ja Timo Toots.

Näitus on avatud 13. veebruarist 9. augustini 2026.

Kumu kunstimuuseum – Kristi Kongi. Kromaatiline triiv

Esimene Eesti naiskunstniku isikunäitus Kumu suures saalis on Kumu kunstimuuseumi juubeliaasta üks tähtsündmusi. Kristi Kongi on tunnustatud maalikunstnik, kelle erksates toonides teosed peegeldavad tema meeleseisundeid ja mälestusi viimase paari aasta jooksul. Tutvuda saab muuhulgas teostega, mis on valmistatud just käesoleva näituse jaoks.

Näitus on avatud 22. maist kuni 11. oktoobrini 2026

Lennusadam – Mere kutse. Eesti Meremuuseumi kunstikogu

Eesti Meremuuseumi enam kui 900 teosest koosnev kunstikogu on publiku ees nii mastaapselt esmakordselt. Kogu teeb eripäraseks tõsiasi, et suurem osa esindatud autoritest ei ole professionaalsed kunstnikud, vaid on pidanud meremehe, kaluri, laevakapteni või mereväelase ametit.

Näitus annab ülevaate Eesti Meremuuseumi kunstikogust ja mõningatest merekunsti alaliikidest, aga kõige enam on see kummardus kunstnikele, kes vastasid mere kutsele pintslitõmmetega.  

Näitus on avatud 13. veebruarist kuni 1. novembrini 2026.

PoCo popkunstimuuseum - Björn Koop. 1982.

Eesti edukaima autodisaineri isikunäitus tutvustab Valgast pärit Björn Koopi muljetavaldavat karjääri rahvusvaheliste autotööstuse lipulaevades. Koop on töötanud disainerina nii Kia kui ka Mitsubishi autotehastes ning tema käe all on kujunenud meiegi tänavatel tuttavate autode kered.

Näitus on avatud 29. jaanuarist kuni 31. juulini 2026.

Kai Kunstikeskus – Paul Kuimet ja Magnhild Øen Nordahl. Lahtivõetud vaade

Näituse nimetus „Lahtivõetud vaade“ viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Näitus toob kokku eesti foto- ja videokunstniku Paul Kuimeti ning Norra visuaalkunstniku Magnhild Øen Nordahli loomingu.  Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Näitus on avatud 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Niguliste muuseum ja Kadrioru kunstimuuseum – Restauraatorist konservaatoriks

Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab 50. tegevusaastat näitusega, mis avab Eesti kunstiloo vanimate ja märgilisimate teoste pika ning sageli vastuolulise restaureerimisloo varauusajast tänapäevani. Näitus toimub kahes asukohas – Niguliste muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis – ning kummalgi väljapanekul on oma fookus ja toimumiskuupäevad.

Niguliste muuseumis keskendub näitus keskaegse ja nüüdiskunsti konserveerimisele ning näitab, kuidas ajas on muutunud arusaamad vastutusest teose säilimise ja ajaloolise terviku ees.

Näitus Niguliste muuseumis on avatud 10. aprillist kuni 27. septembrini 2026.

Kadrioru kunstimuuseumis heidab juubelinäitus pilgu maalikonservaatorite maailma. Klassikaliste maalide konserveerimisele pühendatud väljapanek tutvustab konservaatorite töömeetodeid, kunstiteoste tehnilisi uuringuid ning teoste varjatud elu, tuues videote ja multimeedia abil külastajani töö köögipoole.

Näitus Kadrioru kunstimuuseumis on avatud 10. aprillist kuni 22. novembrini 2026.

Tallinna Rahvaste Muuseum – Armeenia kujundites: helid, värvid, mustrid

Armeenia kultuurile pühendatud näituse keskmes on noorte armeenia kunstnike looming, traditsioonilised muusikainstrumendid ja rahvarõivad.
Väljapanek pakub kirevat vaadet Armeenia kultuuripärandile kunsti, muusika, käsitöö ja visuaalsete kujundite kaudu. Kultuuritraditsioonide mõjul kujunenud kunstiline keel annab teostele sügavuse, väljendusrikkuse ja isikupära.

Näitus on avatud 5. juunist kuni 16. augustini 2026.

Kumu kunstimuuseum – Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas 

Biidermeieri ajastu tähtsaim maalikunstnik saabus Dresdenist Tallinna 19. sajandi alguses. Siin olles lõi ta märkimisväärsel hulgal teoseid erinevate žanrites, maalides nii portreid, olustikupilte kui ka altarimaale kirikutesse üle Eesti. Waltheri teosed täiendavad Kumu kunstimuuseumi peamist, eesti kunstile pühendatud püsinäitust ning annavad aimu Tallinna kultuuri- ja hariduselust uusaja algul.

Näitus on avatud 4. detsembrist 2025 kuni 4. oktoobrini 2026.

Kumu kunstimuuseum – Karin Luts. Pildid reisidelt

Karin Luts oli möödunud sajandi alguse üks silmapaistvamaid Eesti naiskunstnikke, kelle reisimuljete jäädvustused joonistuste, maalide ja päevikute kaudu võimaldavad mõtestada reisimise tähtsust. Näituse fookuses on akvarellid ja visandid reisidelt Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ning ka tema uuelt kodumaalt Rootsist.

Näitus on avatud 20. märtsist 6. septembrini 2026.

Kadrioru kunstimuuseum - Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu

Soome ühe silmapaistvama kunstifondi teosed on esmakordselt väljapanekul Eestis. Mõjuka kunstipatrooni Gösta Serlachiuse (1876–1942) kollektsioon hõlmab nii Soome kunsti meistriteoseid kui ka kunstnike loomeprotsessi vahetumaid näiteid, nagu eskiisid ja kavandid. Näitusel on omavahel dialoogi asetatud Soome kunsti klassika, Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome nüüdisaegne kunst.

Näitus on avatud 28. veebruarist kuni 23. augustini 2026.

Mikkeli muuseum - Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust

Delfti keraamika, mida hakati Madalmaades tootma Itaalia meistrite eeskujul juba 16. sajandi alguses, sai sadakond aastat hiljem laialt levinud moekaubaks mitte ainult Hollandis, vaid kogu Euroopas. Delfti meistrite edu tagas ihaldatud, kuid väga kalli Hiina ja Jaapani portselani vormi ja maalingumotiivide matkimine. Kõige levinumaks said koobaltiga maalitud sinivalged nõud. Erakogust pärinevate teoste väljapanek annab hea ülevaate paarikümnest rohkem kui kahe sajandi vältel Delftis tegutsenud vabrikust ja meistrist.

Näitus on avatud 28. märtsist kuni 22. novembrini 2026.

Kumu kunstimuuseum – ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine

Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. Kaasaegsete kunstnike teoste kaudu avalduvad saamide võitlused oma maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse eest.

Näitus on avatud 11. septembrist 2026 kuni 14. märtsini 2027.

Kadrioru kunstimuuseum – Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu

Vana-Rooma poeedi Ovidiuse teos „Metamorfoosid“ sisaldab üle 250 kreeka ja rooma müüdi üleskirjutuse. Teost on nimetatud kunstnike piibliks, sest see on inspireerinud kunstnikke hiliskeskajast kuni tänapäevani.

Näitus toob vaatajate ette valiku tuntud müütide ainetel loodud kunstiteoseid Eesti, Tšehhi, Prantsuse ja Rootsi muuseumidest ning haruldasi ajaloolisi köiteid raamatukogudest. Samuti tutvustatakse laiemale publikule 2024. aasta sügisel Kadrioru lossi laemaalil läbi viidud tehniliste uuringute tulemusi ja arhiivimaterjalide pikaajalise uurimise käigus tehtud värskeid põnevaid avastusi.

Näitus on avatud 10. oktoobrist 2026 kuni 28. veebruarini 2027.

Kumu kunstimuuseum – Tu ja Minakaru

Kumu esimene spetsiaalselt lastele loodud näitus viib külastajad muinasjutulisse maailma, kus kohtuvad kunst ja mäng. Fantaasiaküllased installatsioonid ja värviküllased tegelased ärgitavad loovust ning pakuvad võimalusi avastada kunsti läbi mängu ja oma loo jutustamise. Näitus innustab lapsi ise seiklustesse sukelduma ja loob ainulaadse kogemuse kogu perele. 

Näitus on avatud 17. oktoobrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2027.

Fotografiska Tallinn – Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad

Näitus toob kokku enam kui 120 fotograafi loomingu, kelle töid on juba varem Fotografiskas esitatud. Tegemist on austusavaldusega kunstnikele, kelle elukestev pühendumus on sügavalt kujundanud seda, kuidas ja millisena me maailma näeme ja tajume. Näitusel koondatud autorite seas on nii rahvusvahelisi nimesid nagu Jimmy Nelson, Helmut Newton, Lars Tunbjörk ja Tom of Finland, kui ka eesti kunstnikke, sealhulgas Toomas Volkmann, Anna-Stina Treumund ja Lembit Peegel.

Näitus on avatud 6. maist kuni 13. septembrini 2026.

Fotografiska Tallinn – Inta Ruka. Paigad nimega kodu

Näitus tutvustab läti fotograafi Inta Ruka loomingut. Ruka pildistas aastatel 1983–2008 inimesi oma kodumaal, jäädvustades nende elu argipäevastes keskkondades. Sageli pildistas ta samu inimesi eri aegadel, jäädvustades nende elu kulgu mitme aasta vältel.

Näitusel on esindatud üle 80 foto, kokku kahest seeriast, mis loovad vaikse, kuid võimsa narratiivi üleminekuaja Lätist.

Näitus on avatud 14. märtsist kuni 4. oktoobrini 2026.

Fotografiska Tallinn – Emerging Artists 2026. Baltimaad ja Soome

Fotografiska Tallinna uue algatuse esimene näitus toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.

Näituse kunstnikud valiti rahvusvahelise avatud konkursi kaudu, mis hõlmas Balti riike ja Soomet. Valitud kunstnikel ei ole seni toimunud suuremahulisi isikunäitusi ning mõned seeriad on nii värsked, et leiavad Fotografiska näitusel oma esmakordse vormistuse.

Näitus on avatud 9. maist kuni 1. novembrini 2026.

Juhan Kuusi Dokfoto Keskus – Claus Rohland. Ainult rändaja on võõras

Tunnustatud taani kunstniku näituse keskmes on 1970. aastatel Egiptuses, Türgis, Iraagis ja Süürias tehtud värvifotod. Näituse pealkiri lähtub Robert Louis Stevensoni mõttest: „Pole olemas võõraid maid. Ainult rändaja on võõras.“ Rohlandi töödes nihkub võõra küsimus kujutatavalt vaatajale: võõras ei pruugi olla teine inimene või tundmatu paik, vaid see, kes vaatab oma pilgu, teadmiste, eelarvamuste ja piiridega.

Näitus on avatud 6. maist kuni 9. augustini 2026.

Fotomuuseumi galerii Seek – Einar Tiits. Kuidas olla puuoksake

Seni pigem tundmatu ja oma eluajal tunnustamata kunstniku ülevaatenäitusel tuuakse publiku ette tema isikupärase käekirjaga aktifotod ja kollaažid.
Tiits nimetas end fotoklouniks, ja selles on omajagu täpsust. Tema pildid on sihilikult “üle võlli” ja nihestavad tõsidust seal, kus fotograafia on harjunud ilu ja keha käsitlema kindlate ootuste järgi.

Näitus on avatud 6. juunist kuni 1. augustini 2026.

Vabamu – Ilmaküla eestlased

Rändamine on alati olnud osa inimeseks olemisest ja nii on väljaränne olnud alati osaks ka selle maa ajaloost, mida me täna Eestina tunneme. Vabamu uus näitus "Ilmaküla eestlased" keskendub Eestist pärit inimeste migratsiooni ja hajalas eestlaseks jäämise loole alates 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. See on näitus kogukondi ühendavatest sidemetest, identiteedist ja Eestist, mis elab ka piiri taga. 

Näitus on avatud kuni 20. jaanuarini 2028.

Tallinna Linnaelumuuseum – Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu läbi sajandite

Muinasaja lõpul seisis paekõrgendikul, mis sai hiljem Toompeana tuntuks, eestlaste Lyndanise linnus ning selle jalamil turvaline sadamakoht. Tallinna kui linna ajalugu sai alguse 1219. aastal, mil Taani kuningas Valdemar II rajas Toompeale taanlaste võimukeskuse. Paekõrgendiku jalamile tekkis aga kaupmeeste ja käsitööliste asula. All-linn sai eestlaste muinasmaakonna Rävala järgi nimeks Reval, kohalik põlisrahvas hakkas seda kutsuma Taani linnaks ehk Tallinnaks.

Näitus annab ülevaate, kuidas on muutunud tallinlase argielu sajandist sajandisse ning millised on olnud linlaste unistused Tallinnast.

Uus püsinäitus Tallinna Linnaelumuuseumi 4. korrusel avati 22. novembril 2025.

Tallinna Linnaelumuuseum – Rikkad ja ilusad. Mustpeade vennaskond Tallinnas

2025. aastal möödus vennaskonna esmamainimisest 625 aastat. Selle puhul avatud näitus käsitleb Mustpeade vennaskonna ajalugu ja kombestikku 15. sajandist tänapäevani ning  vennaskonna muutuvaid rolle linna elu eri perioodidel. Näitusel on välja pandud Mustpeade hindamatud kunstivarad, tutvustatakse mustpeade ajaloolisi arhivaale ning tänase vennaskonna vara.

Põnev uus näitus muuseumi 2. korrusel pakub põnevat sissevaadet Tallinnast jõuka kaubalinna kujundanud vennaskonna ajalukku.

Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss – Sulle on pärandus

Näitus Maarjamäe lossis mõtestab kultuuripärandit ja selle pärandamist: mida varasemad põlvkonnad on otsustanud ehitada või lammutada, kuidas eristada olulist juhuslikust või varjatud pärandist. Eksponeeritakse teemasid, mis puudutavad ajalooliste jälgede väärtustamist ja Eesti muinsuskaitse sajandat aastapäeva. Näitus sobib tervele perele, pakkudes tegevusi ja avastamist igas vanuses külastajale.

Näitus on avatud 03. oktoobrist 2025 kuni 30. augustini 2026.

Kiek in de Köki kindlustustemuuseum – Muumirahu. Elurõõm ja tarkus suurtükitornis

Näitus kutsub kõiki vanusegruppe avastama Muumimaailma rahu ja turvakeskkonda Kiek in de Köki tornis – rohelised haljasalad, õitsvad puud ja armastatud muumitegelased maalivad maailmavaadet, kus kiired tormid ja ähvardav sabatäht põimuvad rahu ja kohalolu kujutlusega. Torn kui kaitseehitis ja Muumimaja sümboliseerivad koos vastandlikku rahu – ühiskonnast eemal ja samal ajal maailmavaate peegeldus.

Näitusega tähistatakse ühtlasi 80 aasta möödumist esimese muumiloo sünnist ja 50 aasta möödumist esimese eestikeelse muumiraamatu ilmumisest.

Näitus on avatud 05. septembrist 2025 kuni 30. septembrini 2026.

Kalamaja muuseum – Väljasõit Rohelise päikese maale. Ühe Kalamaja perekonna lugu

Kalamaja muuseumis avatud näitus jutustab ühe perekonna loo piirkonna ja ajaloo kaudu: esile tulevad kodu, identiteet, mälestused, ränne ja taastumine. Külastaja näeb fotosid, dokumente, pereobjekte ja narratiive, mis põimuvad kogukonna ja isikliku tasandiga. Lugu kosutab lootust – kuidas varemetest leida vundament, millele elu uuesti üles ehitada.

Näitus on avatud 25. septembrist 2025 kuni 6. septembrini 2026.

Tallinna Rahvaste Muuseum – Noore pealinna lood. Kirglikud kahekümnendad

Näitus Tallinna Rahvaste Muuseumis äratab ellu 1920. aastate Tallinna kogukondade lood läbi tosina tegelase pilgu. Külastaja näeb fotosid, dokumente ja visuaalseid kujundusi, mis toovad välja kontraste: uued kodud, elektritranspordist lendamiseni, mobiliseeritus ja lootused. Kujunduses ammutatakse inspiratsiooni Geomeetriast, rõhutades tollase Tallinna vormikeelt ja poliitilisi muutusi. 

Näitus on avatud 22. maist 2025 kuni 31. detsembrini 2026.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone – Hansa hiilgus. Kuidas keskajal rikkus sündis

Hansa Liit oli peamiselt saksakeelsete kaubalinnade ühendus, mille kaubakontorid katsid kogu põhjapoolset Euroopat. Samal ajal oli see ka ettevõtlike kaupmeeste omavaheline ärialane võrgustik.

Näituse keskmes ongi kaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkuse ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele. Näha saab esemeid, mis peegeldavad keskaegset rikkust, seni eksponeerimata arheoloogilisi leide ning mõningaid unikaalseid esemeid Hamburgist ja Riiast.

Näituse toimumispaik on märgiline – Suurgildi hoone oli Hansa Liidu ajastul Tallinna jõukaimate kaupmeeste esindushoone ning pärl põhjamaiste ärihoonete seas.

Näitus on avatud 28. maist 2025 kuni 10. jaanuarini 2027.

Eesti Arhitektuurimuuseum – Las ma soojendan sind

Muuseumis saab tutvuda 2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud Eesti paviljoni näitusega, mis pälvis märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu ning ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali installatsioonipreemia.

Näitus uurib renoveerimisprotsesside ruumilisi paradokse kliimaeesmärkide poole püüdlemisel ning küsib, kas soojustamine on üksnes bürokraatlik “linnuke” Euroopa Liidu eesmärkide täitmisel või reaalne võimalus lahendada sotsiaalseid ja ruumilisi väljakutseid.

Näitus on avatud kuni 23. augustini 2026.

Eesti Arhitektuurimuuseum – Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku

Ülevaatlik ja ajaloost läbi põimitud näitus keskendub muuseumi erilisele hoonele. Juunis täitub 30 aastat Rotermanni Soolalao avamisest näitusepaigana. Endise tööstushoone ümberkujundamine näitusepaigaks tähendas, et formaadid ja töömeetodid tuli koha peal välja töötada. Näitusel kohtuvad 1990. ja 2000. aastate ideed ja praktikad kaasaegse loominguga.

Näitus on avatud 4. juunist kuni 4. oktoobrini 2026. 

Eesti Arhitektuurimuuseum – Arhitekt Miia Masso. Viies vaatuses

Isikunäitus tutvustab enam kui 50 aastat tegutsenud arhitekti töökaarti, jagades tema loomingu viide vaatusesse. Masso loomingus leidub nii nõukogude perioodile kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajastule omaseid projekte: kortermaju, suvilaid, individuaalelamuid, avalikke hooneid, planeeringuid ja ärikeskusi.

Näitus on avatud 11. juunist kuni 23. augustini.

Kui plaanid külastada mitut muuseumi, samas nautida mugavat linnakülastust ning raha ja aega kokku hoida, osta Tallinn Card. Kaardi saad osta 24, 48 või 72 tunniks ja külastada sellega ligi 50 Tallinna parimat muuseumi ja vaatamisväärsust. Lisaks annab kaart Tallinna ühistranspordis tasuta sõiduõiguse ning soodustusi ekskursioonidel, meelelahutuskohtades, söögikohtades ja poodides.

Soovitame osta Tallinn Cardi mobiiliäpi kaudu – nii saad lisaks personaliseeritud külastussoovitusi ning äpi mugava kaardifunktsiooni abil leiad hõlpsalt tee kõikide huvipakkuvate vaatamisväärsusteni.  

Lisavihje: kui kasutad Tallinn Cardi, saad Tallinna Teletorni, Loomaaeda ja Eesti Vabaõhumuuseumi eelisjärjekorras. 

NOBA on rahvusvaheline veebiplatvorm, kuhu on koondatud Tallinna ja teiste lähipiirkondade linnade kaasaegse kunsti näitused. Saidil on interaktiivne kaart, kust leiad ka lühemat aega avatud näitused suuremates ja väiksemates galeriides. Kalendri sisu valmib koostöös näituseasutustega, kes sisestavad ise infot, samuti hoiab NOBA tiim ise silma peal, et kõik olulisemad väljapanekud veebis olemas oleksid.

Tutvu NOBA näitustekaardiga.

Vaata muuseume ja atraktsioone kaardil