Näitus Fotomuuseumis: „Stodom. Tähekombinatsioon, mis muutis Eesti fotograafiat”
“Stodom” sai alguse 1964. aastal, kui grupp ärksaid fotograafe riiklikest fotoklubidest eemaldus. Kalju Suur, Peeter Tooming, Andrei Dobrovolski, Tatjana (Dobrovolskaja) Putnik, Rein Maran ja Boris Mäemets, hiljem veel Peep Puks ning Tõnu Tormis lõid tollases Nõukogude Liidus esimese ning täiesti ainulaadse loomingulise koosluse.
Esmakordselt Eestis tõsteti fotokunst maali ja graafikaga samale positsioonile Teaduste Akadeemia raamatukogu fuajees toimunud näitusel „Maal. Graafika. Foto.” (1966). Esimene fotode näitusmüük Eestis toimus 12.12.1972. Järgnesid arvukad fotonäitused Eestis, Nõukogude liidus ja Läänemaailmas.
“Stodom” ei tegelenud üksnes oma loomingu tutvustamisega, vaid vahendas näituseid ja autoreid ka mujalt maailmast. Korraldati teledebatte fotokunsti teemal, avaldati arvukalt artikleid ajakirjanduses. 1967 anti fotogrupp “Stodom’i” nime all välja fotoraamat “Läbi linna”.
Vähe teatakse fakti, et just “Stodom” kujundas Kiek in de Kökist fototorni, rajades sinna oma fotosalongi: 1970–1990. aastate olulisima fotokeskuse. Hoolimata raudsest eesriidest suutis “Stodom” end nähtavaks muuta terves maailmas.
Esmakordselt Eestis tõsteti fotokunst maali ja graafikaga samale positsioonile Teaduste Akadeemia raamatukogu fuajees toimunud näitusel „Maal. Graafika. Foto.” (1966). Esimene fotode näitusmüük Eestis toimus 12.12.1972. Järgnesid arvukad fotonäitused Eestis, Nõukogude liidus ja Läänemaailmas.
“Stodom” ei tegelenud üksnes oma loomingu tutvustamisega, vaid vahendas näituseid ja autoreid ka mujalt maailmast. Korraldati teledebatte fotokunsti teemal, avaldati arvukalt artikleid ajakirjanduses. 1967 anti fotogrupp “Stodom’i” nime all välja fotoraamat “Läbi linna”.
Vähe teatakse fakti, et just “Stodom” kujundas Kiek in de Kökist fototorni, rajades sinna oma fotosalongi: 1970–1990. aastate olulisima fotokeskuse. Hoolimata raudsest eesriidest suutis “Stodom” end nähtavaks muuta terves maailmas.