Tallinna linnaloodusesse liikuma ja lõõgastuma

Kahe kilomeetri pikkune mereäärne jalg- ja rattarada, mida kutsutakse ka beetapromenaadiks, kulgeb piki rannajoont Kalasadamast Noblessneri sadamalinnakuni ning möödub mitmest külastamist väärt vaatamisväärustest - Kultuurikatlast ja Lennusadamast. 

 

Loodusehuvilistel tasub sel teekonnal imetleda Tallinna lahe kauneid, isegi tavatuid - kuivõrd oleme harjunud imetlema Tallinna rohkem Pirita promenaadilt - vaateid. Head vaatluskohad on Lennusadama kaldapealne ja merele avatud Noblessneri sadamalinnaku kai.  

 

Kalamaja kalmistupark on vaieldamatult üks võluvam Tallinna parkide hulgas, pargi võlujõust saab kõige paremini aru siis, kui põigata siia erinevatel aastaaegadel. Kevadine õitemeri, põlispuude jahutav vari suvel ning kuldne sügis on pargis ühtviisi nauditavad. Kalamaja pargi mänguväljakust on saanud kogukondlik ühenduslüli Kalamaja perede vahel, siin kohtuvad kõik kohalikud väikelastega pered.  

 

Ka Koplis on avastamist väärt parke. Kopli suur kalmistupark on kohalike poolt hinnatud roheala, kus on head jalutus- ja rattateed. Kase park seevastu on looduslikum ja väiksem, puudest annavad siin tooni sanglepad. 

 

Koplisse viivad trammid 1, 2 ja 5. Noblessneri sadamalinnakusse ja Lennusadamasse saad otse buss 73ga. 

Koplist merre sirutuv Paljassaare poolsaar kuulub Tallinna kõige merelisemate looduspaikade hulka. Tänu oma mosaiiksele maastikule meelitab Paljassaare hoiuala heade pesitsuspaikadega hulgaliselt linnuliike, mis teeb poolsaarest Tallinna parima linnuvaatluspaiga. Paljassaares on peidus ka üks Tallinna kõige parem ujumiskoht – Pikakari rand, mille lähedal asuvalt Katariina kailt avaneb Tallinna siluett pisut tavapäratumast rakursist. Paljassaaregi pakub erinevatel aastaaegadel erinevaid looduselamusi, taimestiku mõttes on kõige mitmekesisemad juuni ja juuli, suve lõpus punavad mere ääres vaarikapõõsad.   

 

Paljassaarde viib Balti jaamast buss nr 59. Lisainfo ja Paljassaare raja kaart: citynature.eu.

Kadrioru park on palju enamat kui kaunis barokkloss, muuseumid ja luigetiik. Oma terviklikkuses on see pargikogum iga aiaarhitektuuri huvilise unelm, sest siin on kõike: korrapärasest barokkpargist vabakujuliseni, linna suurimast roosiaiast rahvapargi ja elegantse Jaapani aiani. Loodushuvilise jaoks lisavad Kadrioru pargile väärikust põlised pärnad, saared ja tammed. 

Pargi kirdeosas asub linnalooduses haruldane iidvana tammik, kus kasvab ka Tallinna kõige jämedam tamm. Läbi tammiku viib väike jalgrada. Oma lauluga täidavad pargi tihased, leevikesed, musträstad, rohevindid; park on ka linna olulisim nahkhiirte pesitsuspaik. Puuõõnsustes elutseb viis erinevat liiki nahkhiiri. Kuna parki läbivate teede kogupikkus on üle 16 kilomeetri, siis saab Kadriorus jalutades lisaks kultuuri- ja looduselamusele kergesti kätte ka paari päeva soovitusliku sammunormi. 

Uus Reidi tee viib nüüd kesklinnast mööda rannapromenaadi otse Piritale, ole rattaga või jalgsi, üksi või kogu perega. Tee äärde jäävad mänguväljakud ja mõnusad istumiskohad. Tallinna üheks sümboliks peetav linna siluett avaneb just siit oma täies kauniduses. Vaated merele ja sadamale, kus suviti on tihe laevaliiklus, annavad Tallinnale igiomase merelinna pitseri. 

 

Pirita promenaadi äärde jääb Maarjamäe, endine kuulus suvituskoht, kus asuvad praegu Eesti Ajaloomuuseum ja Filmimuuseum koos avara õueala ning muuseumi taguse nõukogude aegsete monumentide välinäitusega. Maarjamäe lossi juurest lühikese jalutuskäigu kaugusel on üks olulistest Eestimaa mälupaikadest, hiljuti avatud Kommunismiohvrite memoriaal. 

 

Pirita kahe kilomeetri pikkune liivarand on suvel linna tuntuim supelrand, muudel aastaaegadel, eriti kevadtalvel aga suurepärane koht, kus esimesi kevadpäikesekiiri püüda.  

 

Mereäärsel Pirital on lisaks ujumisele, purjetamisele ja paadisõidule pakkuda ka tasemel terviserajad. Kesklinnast vaid 15-minutise autosõidu kaugusel Pirita jõe mõlemal kaldal kulgevad terviserajad sobivad suurepäraselt jalgrattasõiduks, jooksmiseks või kõndimiseks ja talvel muidugi suusatamiseks. 

 

Pirita lähedale, Kloostrimetsa jääb tõelisest tõelisem roheala – Tallinna Botaanikaaed, mis sobib nii liigirikka taimestikuga tutvuse tegemiseks kui nauditavaks jalutuskäiguks, kasvõi roosiaias, kus on sadu roosisorte. Botaanikaaed on ka sobiv paik pikniku pidamiseks. Otse Botaanikaaia juurest algab Pirita jõeoru maastikukaitseala. Parim viis sellega tutvumiseks on jalutuskäik loodusrajal, mida kaitsealal on mitmeid. Botaanikaaia loodusrada kulgeb läbi metsade ja niitude, tee äärde jäävad tammikud ja hiied. Kuna rada kulgeb osaliselt Botaanikaaia territooriumil, tuleb suveajal lunastada botaanikaaia pilet. 

 

Siinsamas lähedal on ka Metsakalmistu, kus on paljude Eesti silmapaistvate riigi- ja kultuuritegelaste viimane puhkepaik.

   

Kopli ja Rocca al Mare vahel asuv Stroomi rand ehk hellitavalt Stromka on tallinlaste seas aasta aastalt populaarsust kasvatanud. Pikk liivarand on suvepäevadel suvitajates tulvil ja rannapark on täitunud piknikuseltskondadest. Stroomi on tuntud ka oma mitmekesise looduse poolest ja eriti hinnatud on siinne linnustik. Lahele on parim vaade linnutornist, mis asub supelrannast lühikese jalutuskäigu kaugusel. Teine hea linnuvaatluskoht on Rocca al Mare kooli juurest mere äärest. Rocca al Marest Stroomisse viib üle kahe kilomeetri pikkune kergtee, mis on ratturite ja jalakäijate poolt aastaringselt aktiivses kasutuses.