Tallinna kolm lähisaart – Aegna, Naissaar ja Prangli

Tallinna linna haldusalasse kuulub tegelikult vaid üks, kesklinnast 14 kilomeetri kaugusel asuv Aegna saar. See kolme ruutkilomeetrine rikkaliku taimestiku ja loomastikuga ning rändrahnude rohke saar asub Aegna maastikukaitsealal. 

 

Tänu kaunitele metsadele ja liivarannale on Aegnast saanud mõnus päevase väljasõidu- ja jalgsimatkade koht, saare põhjakalda liivarannad on loodud päevitamiseks ja supluseks. Põnev vaatamisväärsus on saare põhjaosas Eerikneemel asuv maagiline kivilabürint, mis on rajatud tõenäoliselt 12.−15. sajandi paiku rannarootslaste poolt. 

 

Saar on äsja saanud ökosaare nimetusele vastava kaasaegse taristu, mis kätkeb endas nii saare infotahvlit, 24 loodusobjektiga tähistatud marsruuti koos põhjaliku e-teatmikuga, turismikoormuse jälgimist ja prügisorteerimist.

 

Aegnale jõudes on võimalik üürida jalgratas, et sellega kasvõi kogu päev saarel tiirutada. Tellida saab ka giidiga jalgsimatka, kus käiakse läbi kõik tähtsamad Aegna vaatamisväärsused ning tutvutakse saare eluoluga. 

 

 

Regulaarliiklus Aegnale kestab maist septembrini. Liiklust korraldab laevafirma Spinnaker kiirlaevaga Vegtind, mis väljub Tallinnast Patarei sadamast Linnahalli kailt (endine Linda Liinide kai). Sõiduaeg 30 minutit.

• Sõiduinfo: sunlines.ee, meretakso.ee , watersport.ee 
• Kogu saare info ja teenused on koondatud veebilehele www.tallinn.ee/aegna.

Naissaar on Põhja-Eesti suurim, 19-ruutkilomeetrine saar Soome lahes, 10 km Tallinnast põhja pool. Naissaar paikneb iidsel laevateel ja selle ajalugu on põimunud mereliste lugude ja pärimustega. Saare püsiasustusest on esimesed teated 15. sajandist, just siin kujunes Läänemere kõige idapoolsem eesti-rootsi kogukond. 

 

Viimase 300 aasta jooksul on erinevad võimud Naissaart militaarsetel eesmärkidel kasutanud, mille käigus on püsielanikkond pidanud saarelt korduvalt lahkuma. Naissaar vabanes nõukogude sõjaväest lõplikult alles 1990. aastate alguses. Kummastavat militaarpärandit on Naissaarel raske mitte märgata, seinamaaling nõukogude madrusega on pääsenud välismeediassegi. 

 

Tänapäeval on Naissaar tõeline suvesaar ilusate liivarandade, matkaradade, militaarpärandi ja suvel toimuva Nargenfestivaliga. Saare ida- ja lõunarannikul on puhta liiva ning kibuvitsadega rannad. Saar on kaetud metsaga, kus juulis valmivad mustikad, augustis-septembris pohlad. Kogu saar on looduskaitse all. Matkasõpradele on Naissaarel kolm RMK viidastatud, sama algus- ja lõpp-punktiga matkarada: 

• Keskrajale (11 km) jäävad mitmed looduslikud vaatamisväärsused: Taani kuninga aed, saare kõrgeim koht Kunila mägi, Põhjaküla ja miinilaod. Raja algus ja lõpp on Naissaare telkimisala ja rada on tähistatud valge-roheline-valge märgistusega. 
• Lõunarada (12 km) on tuntud kui kultuurirada, sest raja äärde jäävad Naissaare kirik, kalmistu ja kabel. Rada möödub ka Sepa talust, kus sündis maailmakuulus optik Bernhard Schmidt. Ringikujuline rada on tähistatud valge-sini-valge värvimärgistusega. Rada kulgeb suures osas mööda teid ja seda on võimalik läbida ka jalgrattaga. Raja algus- ja lõpp-punkt umbes 300 m kaugusel endise Naissaare külastuskeskuse hoone juures. 
• Põhjarada (7km) on tuntud ka militaarraja nime all. Rada saab alguse Haldja külast ja kulgeb mööda rannikut põhja poole Naissaare põhjatipuni. Põhjarajale jäävad kõik saare peamised militaarsed vaatamisväärsused. Rada on tähistatud valge-punane-valge värvimärgistusega. 

Jalgsimatka asemel võib tellida ka hoopis personaalse digigiidiga ekskursiooni jalgrattal või sõjaväe kastiautoga. Digigiidi abil saad valida matkamiseks erineva raskusastmega matkaraja ning endale meelepärase teemaprogrammi – militaar, ajalugu või loodus. Männiku küla ja sadama vahel sõidab ainulaadne kitsrööpmeline rong. Põhjatipu majaka vaateplatvormile viib 207 trepiastet ja 45m kõrguselt on näha Soome rannik. 

 

 

Regulaarliiklus Naissaarele kestab maist oktoobrini. Liiklust korraldab firma Monica 200-kohalise laevaga Monica, mis väljub Tallinnast Naissaarele Pirita jahtklubi sadama vastast, silla ja Surfiklubi vaheliselt kailt. Sõiduaeg on 1 tund.

 

Naissaarele viivad ka laevad Nagrö ja Kalk. Laevad väljuvad Eesti Meremuuseumi Lennusadamast, Vesilennuki 6, A2 kai. Laeva Nargö reisiaeg on 30 minutit ja pardale võtab Nargö 48 reisijat. Laeva Kalk reisiaeg on 1 tund ja 15 minutit ning pardale võtab Kalk 32 reisijat. Lisainfo: nicesaar.eu.

• Sõiduinfo: kogu info Naissaarest ekskursioonidest kultuurisündmusteni ning erinevate alustega saarele pääsemise võimalusteni, ka Aegna ja Prangli tuurid vt. monica.ee, nicesaar.eu.
• Infot Naissaare vaatamisväärsuste, matkaradade ja muu praktilise kohta leiad naissaar.ee. 

Prangli saar asub Eesti põhjarannikul, Viimsi poolsaarest ligi 9 km kirdes. Saare pindala on 6,4 km².

 

Prangli on ainus saar Põhja-Eestis, mis on olnud püsivalt asustatud üle 600 aasta, siin on aegade jooksul elanud rootslased, soomlased ja eestlased. Legendide põhjal oli Prangli ka mereröövlite tugipunkt. Viimastel andmetel elab praegu saare kolmes külas 171 inimest. 

 

Pranglil leidub kõike, mis eluks vaja on - oma põhikool, kultuurimaja, raamatukogu, muuseum, kirik, arstipunkt, post ja pood. Nii põhja- kui lõunakaldal on liivased ujumisrannad. Sellist elu-olu ehedust, mis valitseb Pranglil, mandrilt naljalt enam ei leia. 

 

Lisaks heale ligipääsetavusele ja mõnusale elukeskkonnale on Prangli trumbiks mitmekesise loodus: saare kivises lääneosas on soolalembese taimestikuga rannaniidud, ida- ja kirdeosa on liivase pinnasega. Prangli on ühe sõnajalgtaime – põhja-raunjala – ainus leiukoht Eestis. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis vaheldub kivikülvide ja rändrahnudega. Saarel elutseb ligi 40 liiki veelinde ja kui veab, võib kevaditi näha ka hülgeid. Saare lääneosa on arvatud Prangli hoiuala koosseisu. Saare kirdenurk jääb aga Prangli maastikukaitseala alla.

 

Saarel saab liikuda jalgsi ja rattaga omapäi, abiks audiogiid. Kindlasti kogeb aga rohkem otsast lõpuni organiseeritud päevareisil, kuhu kuulub giiditeenus, transport saarele, ekskursioon saarel veoauto kastis, samuti saareeine. Ka mõnda saare vaatamisväärsusesse, näiteks Püha Laurentsiuse kirikusse pääseb vaid giidiga. 

 

 

 

Tuuleliinide laev Wrangö sõidab Viimsist Leppneeme sadamast Pranglile aprillist oktoobrini iga päev, enamikel päevadel mitu korda päevas. Talvegraafik on pisut hõredam. Sõiduaeg 1 tund. 

• Sõiduinfo: www.tuuleliinid.ee 

Kui soovid tellida meretransporti ainult oma seltskonnale, siis nostalgilisem ja privaatsem on sõita saarele vana postilaevaga Helge”, mis mahutab kuni 35 inimest. Nii Wrangö kui Helgega kulub saarele sõiduks umbes 1 tund, väljumine Leppneeme sadamast.

 

Meresõidu saab korraldada ka väikese mootorpaadiga, RIB tüüpi kiirpaatidega või jahtidega. Purjekaga saarele sõitmiseks varuge aega, hea tuulega võtab purjereis Tallinnast aega 4 tundi, tuuletu ilmaga vähemalt 6 tundi.

• Meretransporti saab tellida: www.pranglireisid.ee, watersport.ee, sailing.ee