loaded:/images/placeholder.png
Näitus "Eesti. Talu. Film."
Filmistseenidega, mis leiavad aset mõnes talukohas, on aegade jooksul kokku puutunud enamik Eesti režissööridest, operaatoritest ja filmikunstnikest. Ometi pole seni Eesti filmi lugu taluhoonete kaudu räägitud – ja vastupidi. Füüsilisest võttekohast on aga jäänud visuaalne jälg, mis on nähtav paljude põlvkondade publikule. Sageli filmide keskse tegevuskohana kannab maaarhitektuur kõige erinevamaid tundeid ja lugusid. Kaadrites nähtavad talud on isiklikud, dokumentaalsed, kunstilised, sümbolistlikud ja poliitilised. Eesti filmikunstis jäädvustatud maa-arhitektuuri võib pidada lausa omaette nähtuseks, mis järjepidevalt loob ja visualiseerib Eesti talukoha ja laiemalt Eesti elu ühiskondlikku arhetüüpi.
Näituse selgrooks on valitud 13 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted, mis on kogutud intervjuude käigus. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest eksponeeritakse näitusel filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike originaalkavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist "Mehed ei nuta", lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik "Nukitsamehest" ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu "Novembrist".
Nagu Arvo Kruusement on ühes intervjuus öelnud: "Kino tegemise ümber on rohkem kino kui kinos endas." Loodetavasti muudab näitus arusaama sellest, kuidas ollakse harjunud filme vaatama. Filmitegijate loomeprotsess ja mõtted aitavad väärtustada filmi kunstilise poole olulisust. Näitus juhib seeläbi tähelepanu maa-arhitektuuri kui eraldiseisva kunstivormi märgilisusele Eesti filmiloomes.
Näitusega kaasnevad haridusprogrammid, kus saab tutvuda eesti talu ajalooga ning uuritakse, milliseid maju on kasutatud Eesti filmides. Õpitakse tundma, mis asi on majaplaan, et kehastuda ümber filmikunstnikeks ning töötada välja ühe maja eksterjöör ja interjöör.
Idee: Elo Lutsepp
Kuraatorid: Liis Serk, Maria Mang
Kunstnik: Getter Vahar
Maketid: Roman Kuznetsov
Projektijuht: Liis Serk
Näitus on sündinud Eesti Filmimuuseumi ja EVM maa-arhitektuuri keskuse koostöös.
Näituse selgrooks on valitud 13 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted, mis on kogutud intervjuude käigus. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest eksponeeritakse näitusel filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike originaalkavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist "Mehed ei nuta", lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik "Nukitsamehest" ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu "Novembrist".
Nagu Arvo Kruusement on ühes intervjuus öelnud: "Kino tegemise ümber on rohkem kino kui kinos endas." Loodetavasti muudab näitus arusaama sellest, kuidas ollakse harjunud filme vaatama. Filmitegijate loomeprotsess ja mõtted aitavad väärtustada filmi kunstilise poole olulisust. Näitus juhib seeläbi tähelepanu maa-arhitektuuri kui eraldiseisva kunstivormi märgilisusele Eesti filmiloomes.
Näitusega kaasnevad haridusprogrammid, kus saab tutvuda eesti talu ajalooga ning uuritakse, milliseid maju on kasutatud Eesti filmides. Õpitakse tundma, mis asi on majaplaan, et kehastuda ümber filmikunstnikeks ning töötada välja ühe maja eksterjöör ja interjöör.
Idee: Elo Lutsepp
Kuraatorid: Liis Serk, Maria Mang
Kunstnik: Getter Vahar
Maketid: Roman Kuznetsov
Projektijuht: Liis Serk
Näitus on sündinud Eesti Filmimuuseumi ja EVM maa-arhitektuuri keskuse koostöös.