Romeo ja Julia. S. Prokofjevi ballett.
Lavastuse infotund 23. septembril 2018 kell 16 kohvikus Colombina, tasuta.
Maailmaesietendus 30. detsembril 1938 Maheni teatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 29. märtsil 2019
Koreograaf-lavastaja: Toomas Edur
Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Vello Pähn
Kunstnik: Iir Hermeliin
Prokofjevi muusika ja Eduri uudne koreograafia valavad Shakespeare’i ajatu meistriteose muusikalisse ja tantsulisse vormi. Kahest vaenutsevast suguvõsast pärit armastaja traagilises loos ühinevad armastus esimesest silmapilgust ja keelatud kirg – joovastav sulam, mis jätab noored armastajad võimukate perekondade ja oma südametarkuse meelevalda.
Balleti teekond lavale oli okkaline. Esietendus oli planeeritud Kirovi balletiteatrisse (praegune Maria teater) aastal 1935, kuid koostöö soikus juba eos, kuna helilooja otsustas oma balletile anda õnneliku lõpu. Ka siis, kui helilooja lubas naasta originaali juurde, ei võetud balletti kavva. Seepeale pakkus Prokofjev balletti Moskva Suurele Teatrile, kuid tantsijad pidasid muusikat tantsuks kõlbmatuks. Pärast teistkordset äraütlemist kirjutas helilooja sellest kaks orkestrisüiti, mis kanti ette 1936. ja 1937. aastal. Ballett jõudis lavale alles 1938. aastal ning hoopis Brnos. Venemaal jõudis „Romeo ja Julia“ lavale 1940. aasta 11. jaanuaril Kirovi teatris. Vastupidiselt negatiivsetele eelarvamustele on ballett nautinud alates esietendusest lakkamatut publikumenu.
Oo ustav apteeker,
su jook on kärme.
Suren suudeldes.
- Romeo
Maailmaesietendus 30. detsembril 1938 Maheni teatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 29. märtsil 2019
Koreograaf-lavastaja: Toomas Edur
Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Vello Pähn
Kunstnik: Iir Hermeliin
Prokofjevi muusika ja Eduri uudne koreograafia valavad Shakespeare’i ajatu meistriteose muusikalisse ja tantsulisse vormi. Kahest vaenutsevast suguvõsast pärit armastaja traagilises loos ühinevad armastus esimesest silmapilgust ja keelatud kirg – joovastav sulam, mis jätab noored armastajad võimukate perekondade ja oma südametarkuse meelevalda.
Balleti teekond lavale oli okkaline. Esietendus oli planeeritud Kirovi balletiteatrisse (praegune Maria teater) aastal 1935, kuid koostöö soikus juba eos, kuna helilooja otsustas oma balletile anda õnneliku lõpu. Ka siis, kui helilooja lubas naasta originaali juurde, ei võetud balletti kavva. Seepeale pakkus Prokofjev balletti Moskva Suurele Teatrile, kuid tantsijad pidasid muusikat tantsuks kõlbmatuks. Pärast teistkordset äraütlemist kirjutas helilooja sellest kaks orkestrisüiti, mis kanti ette 1936. ja 1937. aastal. Ballett jõudis lavale alles 1938. aastal ning hoopis Brnos. Venemaal jõudis „Romeo ja Julia“ lavale 1940. aasta 11. jaanuaril Kirovi teatris. Vastupidiselt negatiivsetele eelarvamustele on ballett nautinud alates esietendusest lakkamatut publikumenu.
Oo ustav apteeker,
su jook on kärme.
Suren suudeldes.
- Romeo