15 aastat tagasi leiti Saaremaal Salme küla lähistel kaks viikingite laevmatust. Kiiresti sai selgeks, et tegemist on avastusega, mis sunnib meid viikingiaega uue pilguga vaatama.
Salme on teadaolevalt vanim viikingite väesalga matmispaik maailmas. Kuidas maeti mereretkel olnud sõjamehi, oli kuni selle leiuni teadmata. Rändnäitusel saab tutvuda 150 originaalesemega, mis pandi Valhallas elu jätku lootvatele viikingisõdalastele hauapanustena kaasa.
Näitus on avatud 16. veebruarist 2023 kuni 7. jaanuarini 2024
Näitus tutvustab arhitekti ja kunstniku Aleksandr Wladowsky kavandatud teoseid Tallinnas, nii neid objekte, mida siiani linnapildis näeb, kui ka projekte, mis jäid vaid paberile. Wladowsky saabus Eestisse 20. sajandi alguses, elades esmalt Narvas ning kolides seejärel Tallinna. Tema kavandite järgi ehitati mitmekümne aasta jooksul terve rida hooneid Tallinna eri paigus – Nõmme ja Kopli piirkonnast kuni Kadrioruni.
Näitus on avatud alates 5. aprillist 2023 kuni 10. märtsini 2024
Põneval eestlaste eluolu avaval näitusel saab tutvuda 20. sajandi alguse aegsete Kalamaja ja Põhja-Tallinna majade tapeedikihtide ja nende vahelt leitud esemetega, mida omanikud on renoveerimistööde käigus avastanud ning muuseumile edastanud.
Näitus on avatud 12. aprillist 2023 kuni maini 2024.
Kalamaja muuseum avab Balti jaama turul näituse, kus saab tutvuda endistelt ja praegustelt Kalamaja elanikelt kogutud retseptidega. Neist suur osa on seotud soojade lapsepõlvemälestuste ning köögis askeldava vanaemaga, kuid on ka päris uusi Kalamaja retsepte.
Näitus avatakse 1. veebruaril 2023.
Põnev sisearhitektuurinäitus avab uksed Eesti välisesinduste ruumidesse. Meie esindused on riigi territoorium ning ruumide sisekujundus ja väljanägemine peavad seda edasi andma. Üksteise järel on ajaloolised ning ka uued saatkonnaruumid saanud silmapaistva sisearhitektuurse lahenduse. Ruumidiplomaatia näitusel tutvustatakse Margit Arguse, Eero Jürgensoni, Pille Lausmäe-Lõokese, Liisa Põime, Kadri Tamme, Katrin Tammsaare, Tiiu Truusi ning teiste põnevate autorite loodut. Samuti on näha välisesindustes kasutatud kaunis eesti disain ja tarbekunst.
Näitus on avatud 16. augustist kuni 15. oktoobrini 2023.
Näitus tutvustab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi. Savi 3D printimise abil on koosloomes loodud eksperimentaalsed keraamilised postid ja sambad, mis võiksid sobida tugikonstruktsioonideks kaasaegsetele ehitistele, kuna need nõuavad võimalikult väikest materjalikulu.
Näitus on avatud 13. septembrist kuni 12. novembrini 2023.
Snezhana von Büdingen-Dyba loodud portreefotode kaudu saab tutvuda saksa neiu Sofie eluga väikeses Eilenstendti külas, kus ta elab 16. sajandist päris mõisahoones koos oma perekonnaga. Fotonäitus kujutab Downi sündroomiga sündinud noore neiu igapäevaelu koos selle tõusude ja mõõnadega.
Näitus on avatud 3. märtsist kuni 3. septembrini 2023.
Briti kunstniku ja fotograaf Miles Aldridge’i loomingut iseloomustavad sageli eredates värvides stseenid eelmise sajandi keskpaiga Ameerika keskklassi interjöörides. Näitusel saab suurepärase ülevaate Aldridge’i loomingust, sealhulgas on võimalik tutvuda mitmete kuulsuste portreefotodega.
Näitus on avatud 21. aprillist kuni 29. oktoobrini 2023.
Näitusel saab tutvuda ungari multidistsiplinaarse kunstniku László Moholy-Nagy fotograafia ja filmiloominguga. Kujutatud on nii vormilised eksperimendid kui ka isiklik dokumentatsioon, näiteks autori reisidest Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Näitus koondab 1922-1945 ajavahemikus loodud fotosid, fotomontaaže ja filme.
Näitus on avatud 19. maist kuni 1. oktoobrini 2023.
Linnastumispalavikus, energeetikaprobleemide kaoses ja lõputule konsumeerimisele orienteeritud eluviisis on mets saanud haiget nii meil kui ka mujal. Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo on kaameraga põhjalikult analüüsinud metsade muutumist ja olukorda Soomes. Kaasaegses fotokunsti võtmes visuaalne uurimus metsa olukorrast on fotokunstnike loodud metsatriloogia viimane osa. Triloogia kaks esimest osa olid “Puuinimesed” (1997), mis uuris Soome metsamütoloogiat, ja “Metsamajandusoperatsioonid” (2009), mis tõi välja kaasaegse metsanduse varjuküljed.
Näitus on avatud 16.06.-31.10.2023
Näitus otsib vastust küsimusele: Kuidas mõelda kunsti võimalikkusest ja vajalikkusest keskkonnakriisi ajajärgul? Näitus koondub kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo (ümber)mõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast; nüüdiskunstnike, teadlaste ja muuseumi koostöö; rohepöörde potentsiaal näituseloomes ja muuseumis.
Näitus on avatud alates 5. maist kuni 8. oktoobrini 2023.
Taasavatud Niguliste muuseumis on püsival väljapanekul Sittowi loodud Kannatusaltar, mis valmis 1510. aastatel. Näituse ajaks tuuakse Rootsist Niguliste muuseumisse Bollnäsi Püha hõimkonna altariretaabel, mis valmistati umbes samal ajal ning samuti Michel Sittowi töökojas Tallinnas. Väljapanek avab kahe kunstiteose lood ja tähendused ning tõstab fookusesse Michel Sittowi tegevuse tema kodulinnas ja Tallinna kui hiliskeskaegse kunstikeskuse.
Näitus on avatud 4. maist kuni 5. novembrini 2023.
Eesti ettevõtja ja ajakirjaniku Tiit Pruuli kunstikogu põhjal kokku pandud näitus annab läbilõike meremaalist Eesti kunstiloos alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Eestlased on mererahvas ning näitusel esindatud kunstiteostes näeb nii klassikalisi merevaateid kui ka inimest ja merd ühendavaid motiive, nagu näiteks laevandus, kalurikülad ja kalandus. Esmakordselt suurema avalikkuse ette jõudvas kunstikogus on esindatud sellised kunstnikud nagu Evald Okas, Eerik Haamer, Kaljo Põllu ja paljud teised.
Näitus on avatud 20. maist kuni 15. oktoobrini 2023.
Näitusel saab tutvuda Eesti naisgraafikute loominguga 1960.–1980. aastatel. Naisgraafikute nõukogude perioodi pärandist esile tõusvate teemadega on kutsutud suhestuma nüüdisaegsed etenduskunstnikud.
Esindatud kunstnikud: Vive Tolli, Marje Üksine, Mare Vint, Kaisa Puustak, Aili Vint, Marje Taska, Naima Neidre, Concordia Klar, Marju Mutsu, Silvi Liiva, Jette Loona Hermanis, Kaja Kann, Keithy Kuuspu
Näitus on avatud 16. juunist kuni 5. novembrini 2023.
Näitus tutvustab Tallinna Mustamäe linnaosa ajalugu – selle saamislugu, maamärke ja melukaid paiku ning elanike elustiili. 1960. aastatel kavandatud ja 60.-70. aastatel ehitatud linnaosa esindas oma ajastu innovaatilisemaid lähenemisi linnaruumile, kus ühes mikrorajoonis oli olemas kõik, mida eluks vaja – kodu, kool, töökoht ja meelelahutus. Mustamäele kolisid esialgu noored spetsialistid, kes kasvatasid peret. Näitus vaatleb kuidas piirkond on aja jooksul muutunud ja kuidas elanikkonna vananemine ja uued vajadused on piirkonna prestiiži mõjutanud.
Näitus on avatud alates 20. juulist 2023 ja jääb avatuks kaheks aastaks.
Uni on üks meie tähtsamatest bioloogilistest vajadustest. Tervisemuuseumi unenäituse eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat. Näitus aitab paremini mõista, mis toimub une ajal inimese kehas ning kuidas oma unekvaliteeti parendada. Lisaks muuseumis koha peal olevale näitusele avatakse ka põnev unenägude virtuaalnäitus, kus saab tutvuda inimestelt kogutud unenägudega.
Näitus on avatud 14. aprillist 2023 kuni 17. novembrini 2024.
Iga uus ala Tallinna Loomaaias toob elevust. Vastavatud vihmametsa ala tutvustab Kagu-Aasia unikaalset ja liigirohket looduskeskkonda. Vihmametsas kohtab nii öise eluviisiga linde ja loomi, kui ka veelembeid kiskjaid.